LÄÄNE-VIRUMAA KESKRAAMATUKOGU AJAVEEB

Raamatukogu on kohtumispaik!

2011-10-12T12:20:00.005+03:00

"See on punk!"

2011-06-15T11:59:00.004+03:00

Reedel 10.juunil, II Punk Laulupeo eelsel päeval võis Lääne-Virumaa Keskraamatukogu fuajees Punk Punktis näha tegutsemas punkraamatukoguhoidjaid. Mitmed külastajad vaatasid hämmeldunud näoga, et kas reklaamitakse Punk Laulupidu ja müüakse pileteid, kuid tegelikult lubasime hoopis viivisevabalt tagastada raamatuid. Võlakoorma vähendamiseks pidi hakkama saama järgnevaga: olema punk, esitama mõne punk luuletuse, laulu või sõnumi. Nii mõnegi lugeja jaoks, kellel väikene võlgnevus tekkinud, tuli aga selline võimalus ootamatult, seetõttu ulatasime abikäe punkluule väljapaneku näol, kust endale sobiva luuletuse välja valida sai. Päeva jooksul esitati punkluuletusi, saime kuulda ka punksõnumeid nagu: "Punk on lahe, jee-jee!", "Punk on põhiline, tähtaeg pole oluline!" jne ning kohale tuldi isegi punkariks kostümeeritult. Kokku kustutasime viivist 25 euro eest.

Suvised lahtiolekuajad

2011-06-02T16:07:00.000+03:00

Nii nagu igal suvel, saab selgi aastal suvelugemist

1.juunist 31. augustini E-R kl 10.00 - 18.00

Ilusat suve!

„Vabatahtlikkus – Kes? Kus? Milleks?“

2011-05-19T12:20:00.004+03:00

9.mail toimus Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis seminar „Vabatahtlikkus – Kes? Kus? Milleks?“, mille korraldamisse andis panuse ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Meie kodulehel on olemas vabatahtliku tegevuse lingikogu http://www.lvkrk.ee/lingid.html, mis koondab praeguste ja tulevaste vabatahtlike jaoks teemaga seotud infot. Vabatahtlikku tegevust on pakutud ka raamatukogudes nii meie raamatukogul kui ka Tallinna Keskraamatukogul on selline kogemus olemas. Vabatahtlikkuse mõistet kasutatakse, aga avalikkuses ja meedias sageli vääriti ning vabatahtliku tegevuse sildi all otsitakse nö tasuta tööjõudu.

Järgnevalt lühiülevaade seminari esimesest ettekandest, kus Dein-Tom Tõnsing, Siseministeeriumi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht, avas vabatahtlikkuse mõiste ning tutvustas uuringut „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis I (2008), II (2009). Euroopa Vabatahtlikkuse aasta eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest ja tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimalusi.

Välja töötatud on vabatahtliku tegevuse programm nii ärisektorile kui avalikule sektorile.

Rohkem infot saab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011

Vabatahtlikkus on aja, energia, oskuste pakkumine vabast tahtest, tasu saamata.

Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks.

Oma pereliikmete abistamine ning rahaliste või esemeliste annetuste tegemist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Vabatahtlikud tegevused: heakorra, päästetööd, inimesele erineva abi pakkumine, teavitustöö, projektide kirjutamine, abi pakkumine, ühenduste juhtimine, ürituste korraldamine

Vabatahtlikud valdkonnad: külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse, loodushoid, sotsiaaltöö, haridus, teadus, sotsiaaltöö, kunst ja kultuur, keskkonnakaitse ning loodushoid jne.

Kõige tuntum vabatahtlik projekt Eestis on „Teeme ära!“ .

Vabatahtlikke võib tegutsemise alusel jagada väheaktiivseteks, aktiivseteks, organiseerituteks (ühendustes tegutsevad). Väheaktiivsed ja juhuslikud vabatahtlikud soovivad tunda ennast vajalikuna või veeta kasulikult vaba aega, on valmis ka edasipidi tegutsema juhul kui sobiv võimalus ette juhtub. Seevastu aktiivsed ja pikemaajalised vabatahtlikud soovivad ennast arendada, saada juurde teadmisi ja kogemusi, parandada oma töövõimalusi ning panna ennast proovile uues valdkonnas.

Vabatahtlikke innustavad tegutsema järgmised motivatsioonilised vajadused: tunnustus (olla hinnatud), saavutus (midagi korda saata), vastutuse vajadus (olla sõltumatu, vastutada), vaheldus (vaheldusrikkus igapäevatööle), kasvamine ( õppida, areneda), kuulumisvajadus (koostöö, jagatud väärtused), võimuvajadus (mõjutamine, juhtimine), lõbuvajadus (põnevus, seiklused), unikaalsuse vajadus (olla eriline, väärtuslik).

Mittevabatahtlikud Eestis:

46% pole leidnud aega

23% pole selle peale mõelnud

20% ei tea, kus saab vabatahtlikuna tegutseda

14% pole huvipakkuvaid võimalusi, nad ei näe vabatahtlikkus tegevuses kasu või lisaväärtust ning peavad olulisemaks individualistikumaid vajadusi.

Vabatahtlikke koondavate ühenduste murekohaks Eestis on aktiivsete ja pikemaajaliste vabatahtlike leidmine, värbamine ja hoidmine.

Head ühendused pakuvad mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi, informatsiooni tegutsemisvõimaluste kohta, koolitust ja juhendamist, tagasisidet ja tunnustust, tegevuste kajastamist avalikkusele

Vabatahtlikku tegevust pakkuv „hea organisatsioon“ on majanduslikult elujõuline ja katab vabatahtliku kulud, suudab ühiskonda mõjutada ning omab head mainet.

Raamatute reserveerimisest ja järjekorda panekust

2011-04-19T12:59:00.001+03:00

Oleme mitu aastat aktiivselt lugejatele pakkunud võimalust kasutada meie lugejaportaali www.lugeja.ee, mille kaudu lugejad saavad ise raamatuid reserveerida ja järjekorda panna, samuti pikendada. Kasutamiseks on vajalik kas ID-kaart või kasutajatunnus ja parool (mille saab raamatukogust). Lugejad on teenuse hästi vastu võtnud ning ka meie oleme rahul.

Olles aga lugenud viimasel ajal väga mitmete keskraamatukogude kasutuseeskirju, jäi mitmel pool silma, et (enamasti) ilukirjandust järjekorda panna ning reserveerida ei ole võimalik, mitmed väikesemad ja ka suuremad raamatukogud ei ole siiani võimaldanud lugejatel ka kodust elektronkataloogi sisselogimist ega kodust pikendamist.

Mind paneb see imestama ja kurvastab – miks on sellised piirangud ja kellele on need kasulikud? Meie raamatukogu näitel võin öelda, et vähenenud eelarve tingimustes, kus teavikuid saame osta aina vähem, ei võimaldataks teavikute järjekorda panekut, siis mõned lugejad ilmselt jääkski ootama – ei ole ju võimalik igal hetkel tulla küsima, kas soovitud raamat on hetkel olemas või mitte. Ei oleks ka aus, et raamatukogutöötaja vaikselt kuhugi kappi aktiivsematele küsijatele ja/või tuttavatele raamatuid ootama jätaks.

Kogemus näitab, et lugejad on väga-väga teadlikud ja kasutavad aktiivselt lugejaportaali teenust – nii paari nädala tagant, kui uued raamatud laenutusse lähevad, reserveeritakse populaarsemad mõne tunniga ning kui raamatud on välja laenutatud, saab end järjekorda pannes kindel olla, et mingil hetkel on kindlasti just sel lugejal võimalus raamat endale laenutada.

Seega soovitame kõigil, kes lugejaportaali veel kasutanud ei ole, selle võimalusi igal juhul proovida – sest erinevalt raamatukogust on lugejaportaal alati avatudJ

Vali Lääne-Virumaa Keskraamatukogu - KES SIIS VEEL!

2011-03-03T11:09:00.004+02:00

Miks valida meid?

Meil töötavad Euroopa tasemel tegijad.
Raamatukogu põhiteenus on tasuta.

Meie julgeme soovitada.

Mille vahel valida?

Sul on valida lugemise ja mittelugemise vahel.
Sul on valida, MIDA sa loed, MIDA sa kuulad.

VALI MEID! VALI LUGEMINE!

Südamest raamatukoguhoidja ehk kuidas ma välisreisil raamatukoguteenuseid testsisin

2011-03-02T13:06:00.002+02:00

Marsruut : Rakvere-Tallinn-Stockholm-Uppsala-Stockholm-Tallinn-Rakvere

Külastatud raamatukogu: Uppsala Stadsbibliotek

Võtsin endale Rootsi reisides missiooniks välja selgitada, et kuidas see e-raamatute laenutamine ühes sealsetest raamatukogudest toimub. Eelkõige oli selle põhjuseks muidugi ka võimalus proovida ühte Lääne-Virumaa Keskraamatukogusse hangitud tuliuutest e-lugeritest. Reedesel päeval oli Uppsala Stadsbiblioteki täiskasvanute osakonnas liikumas näha kolme raamatukoguhoidjat- NB! meessoost raamatukoguhoidjat. Registreerisin ennast raamatukogu lugejaks Mikaeli nimelise raamatukoguhoidja juures. Ega ma raamatukogus pikemalt enam ringi vaadanudki, kuna olin nende pakutavaga juba varasemast ajast tuttav. Ent koju (oma peatuspaika) jõudes, hüppasin kohe arvutisse ja liiklesin interneti välgukiirusel Uppsala Stadsbiblioteki veebilehele e-raamatute kataloogi. E-raamatute kataloogi avalehel oli edetabel 50ne enim laenutatud e-raamatuga, uute e-raamatute nimekiri ning rubriik korduma kippuvad küsimused e-raamatute kohta jpm. Lihtotsingut sai e-raamatute kataloogis teostada autori ja pealkirja järgi. Raamatu allalaadimiseks tuli sobiv raamat välja valida ning seejärel ära määratleda, missugune peaks olema faili formaat, kas epub, pdf või Mobipocket (mobiiltelefoni kaudu lugemiseks). E-raamatu laenuajaks on 28 päeva, peale 28ndat päeva muutub fail kasutuskõlbmatuks, kuid sama faili on võimalik lugerisse uuesti tõmmata. Laenutatavate raamatute arv ei ole piiratud. Kahju on ainult sellest, et Eestis veel ei ole sellist tasuta e-raamatute laenutusvõimalust. Küll me siis annaksime lugeritele tuld!!!

Tuliuued e-lugerid raamatukogus

2010-12-30T11:15:00.006+02:00

Lõppeva aasta eelviimasel päeval jõudsid raamatukokku kaks uhket e-lugerit, et saaksime meiegi ise tutvuda ja ka huvitatud lugejatele raamatulugemise viimast sõna tutvustada:)

E-luger ehk sõna otseses mõttes kaasaskantav raamatukogu võimaldab seadmesse salvestada sõltuvalt mudelist sadu ja sadu e-raamatuid, näiteks üks meie raamatukogu luger annab võimaluse kaasas kanda korraga kuni 1200 valitud lemmikraamatut. Lisaks on võimalus andmemahtu suurendada ka lisatava mälukaardiga.

Puutetundlik 6-tolline ekraan muudab e-raamatute lehitsemise imelihtsaks ning lisaks on lugeril kaasas ka ekraanipliiats. E-luger toetab muuhulgas nii Pdf kui ka ePub formaate ning mugavamaks lugemiseks on võimalik valida sobiv teksti suurus. Kuna e-lugerite ekraan on mustvalge, siis fotosid sellest just kõige mugavam vaadata ei ole (samas toetavad lugerid kenasti enamlevinud pildiformaate nagu JPEG, PNG, GIF, BMP).

Sülearvutist peaks e-lugerit eristama see, et ekraaniks kasutab enamik e-lugejate tootjaid firma E Ink toodetud e-paberit, mis peaks silmi lugemisel vähem väsitama, samas olema loetav väga erineva valgusega, ka päikese käes.

E-lugeri aku peaks vastu pidama nii 3 nädalat ning laadimine käib arvuti ja lugeri vahel USB-kaabli vahendusel.

Eestikeelsete e-raamatute hulk suureneb pidevalt, näiteks Petrone Prindi „Minu …“ sarja raamatud on pea kõik ka e-raamatu kujul kättesaadavad. Sootuks erinev on aga olukord inglisekeelsete e-raamatutega: Krisostomuse e-poe vahendusel on võimalik neid hankida lõputult. E-raamatute lugerisse laadimine on imelihtne – ostad internetist e-raamatu, laadid selle arvutisse ja kopeerid arvutist lugerisse.

Mulle tundub, et e-luger ja e-raamat esialgu päris raamatut ei asenda – see on küll super lahendus, kui liigud ja reisid palju ning raamatuid kaasa tassida ei soovi, kuid kui õhtul voodis raamatut lugeda soovid, siis paberraamat on ilmselt mõnusam.

Kaili

Kohtumine Paul-Eerik Rummoga

2010-12-10T12:23:00.001+02:00

Eile õhtul oli Rakvere Kirjandusklubis kohtumine kirjanikust poliitiku Paul-Eerik Rummoga. Tuleb tõsiselt au anda nendele inimestele, kes lumetormi trotsides raamatukogusse jõudsid :)

Õhtu oli mõnus ja hubane, teemad kulgesid luulest euroni.
Vaata ka Paul-Eerik Rummo veebikannelt: http://www.veebikannel.com/

2010-11-15T13:09:00.001+02:00

Põhjamaade raamatukogunädalal külastasid keskraamatukogu islandi kirjanikud Aðalsteinn Ásberg Sigurðsson (lastekirjanik, helilooja, muusik) ja Kristín Steinsdóttir, kellest viimane muuseas käis meie raamatukogus juba teist korda. Kui tavaliselt on raamatukogu kirjandusüritused korraldatud raamatukogude poolt ja mõeldud kohalikele inimestele, siis sel korral oli maakonna raamatukogutöötajatel endil võimalik kohtumist nautida ning end vabalt tunda. Suured tänud selle eest Eha Vainule Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusest Eestis.

Paraku pole mõlema kirjaniku loomingut veel kuigi palju võimalik eesti keeles lugeda: seni on tõlgitud vaid kaks raamatut, neist mõlemad lastele: Kristín Steinsdóttiri "Kodulinna ingel" ning Aðalsteinn Ásberg Sigurðssoni vastilmunud "Kääbusekivi".

Kirjandustuur 2010

2010-11-04T14:32:00.001+02:00

Kirjanikud tuuritavad taas mööda Eestimaad. Meie raamatukogusse jõudis neljane ekipaazh koosseisus Indrek Hirv, Eeva Park, Peep Ilmet ja Triinu Soomets eile õhtupoolikul. Õhtu oli mõnus, luuletused jõudsid enamasti kohale ning esmakordselt elus nägime luule-karaoket :)

Kuulsused raamatukoguleti taga

2010-10-27T14:38:00.002+03:00

26. oktoobril, raamatukogupäevade raames, istusid raamatukogu teeninduslettide taga harjumuspäraste raamatukoguhoidjate asemel kohalikud prominendid. Enamasti said "praktikandid" tööga hästi hakkama.

Raamatukinkimise kampaania on hooga käima läinud

2010-03-25T09:36:00.000+02:00

Teatavasti kutsus üks Saaremaa õpetaja üles algatama kampaaniat, kus iga lugeja saab kinkida oma raamatukogule mõne viimasele tarviliku teose. Masu ajal tänuväärt mõte, kuigi midagi uut siin päikese all on raske leida - 1935. aastal tegi sarnase üleskutse Riigivanem ise. (http://raamatu-tuba.blogspot.com/2010/02/sirvisin-vanu-ajalehti-ja-otsisin.html) See ei kahanda muidugi ettevõtmise väärtust sugugi.

Igal juhul on tänavune kampaania meie raamatukogus hästi käima läinud. Lugejad hoolivad!
Suur tänu raamatukogu poolt kõikidele annetajatele, kes oma õlga alla pannes aitavad täita komplekteerimisrahades haigutavat tühimikku ning leevendada menukite järjekordi.

Kuidas saada raha raamatute ostmiseks?

2009-11-30T16:47:00.027+02:00

Ajakirjanik Rein Sikk on võtnud luubi alla Eesti rahvaraamatukogude raamatuostuvõimalused aastal 2010 (Täpsemalt öeldes LUGEMISAASTAL) artiklis "Säästuaeg rapib raamatukogusid".
Raamatukogud peavad uuel aastal masu tingimustes üles näitama leidlikkust oma kogude varustamisel.
Kas ongi mõtet jalgratast leiutada, häid ideid leiab minevikust.

Nii näiteks (loterii abil) koguti raha Rakvere Teatrimaja ehitamiseks (klõpsa pildil):

Kas hakkame raamatuid sodima?!

2009-11-10T12:19:00.002+02:00

Tänavusel Maaraamatukoguhoidja päeval Avinurmes astus ühena esinejatest üles Malle Pärn, keda tuntakse kui näitlejat, kirjanikku ja teoloogi. Oma ettekandes kutsus ta üles hindama õigeid väärtusi ning hoiatas karmilt kommertskultuuri eest. Juttu oli kollasest kirjandusest/ajakirjandusest, mis pole mõeldud mitte meile meelelahutuseks, nagu me ekslikult arvame, vaid on teadlikult kutsutud ja seatud kasvatama meis rumalat, mittemõtlevat tarbijat. Kõneleja rõhutas, et sotsiaalse ja vaimse keskkonna puhtus on sama tähtis kui looduskeskkonna puhtus ja kultuur peaks olema inimlike väärtuste kandja ja kaitsja. Kuulasin huviga ja noogutasin mõttes: kõik on õige. Eriti uhke oli kuulata, kui raamatukoguhoidjaid nimetati lausa üheks osaks aristokraatiast. Kui kellelgi saigi mõte sel kohal tiivad ja lendles omatahtsi kuhugi kõrgustesse, siis järgnev tõi kõik hoobilt maapeale tagasi. Nimelt kostis kõnepuldist sõjakas ülestunnistus: „Pean tunnistama, et ka mina olen raamatukogu raamatuid rikkunud“! Selline avaldus ei jätnud ükskõikseks ilmselt ühtegi saalisviibijat. Kõik ootasid põnevusega, mis järgneb. Milles siis seisnes lugupeetud esineja raamatute rikkumine? Malle Pärn tunnistas, et kui ta kohtab raamatus ebatsensuurset sõna, siis ta kustutab selle valge korrektorlindiga ära, et vähemalt need inimesed, kes peale teda seda raamatut loevad, ei peaks neid sõnu sealt lugema. Minus tõstis pead protest: oi, oi, see on küll lubamatu. Kas raamat pole mitte autori looming? Kust võtab tema tsensori õigused ja peale kauba veel õiguse otsustada, mida teised lugejad lugeda võivad? Pealegi, kui järgmise lugeja silm muidu nedest sõnadest võibolla märkamatult üle libiseks, siis avastades, et mõned sõnad raamatust on nö kinni kaetud, tekib temas just eriline huvi teada saada, mis sinna kirjutatud oli. Kuidas ta talitab? Hakkab omakorda seda korrektorlinti sealt maha kraapima? Mis niimoodi raamatust alles jääb! Need olid esimesed pähetulevad argumendid, millega oleks tahtnud esinejale kohe vastu vaielda. Aga sellega asi ei piirdunud, õige jahmatus tuli siis, kui kõnepuldist kõlas üleskutse kõikidele raamatukoguhoidjatele talitada samamoodi kõikide raamatukogu raamatutega, et see võiks olla nn raamatukogude „teeme ära“ ja väga suur osa saalisolijaid selle peale heakskiitvalt plaksutas!!!
Usun ja loodan, et kõik need, kelle meelest oli see üks väärt ettepanek, rahulikult järele mõeldes ei kiirustanud oma kogu raamatuid „sodima“. Kuid natuke ära hirmutas selline reageering küll.

Raamatumaailm

2009-11-04T10:38:00.003+02:00

Taas uus ja huvitav veebileht raamatusõpradele. Siit leiab infot nii raamatute, autorite kui kirjanduselu sündmuste kohta.

http://www.raamatumaailm.ee/

Elu ja kuidas sellega toime tulla?

2009-10-01T12:17:00.006+03:00

Rakvere Teater on meie raamatukogule hea ja vastutulelik koostööpartner. Mõnikord õnnestub meil ka mõni vastuteene teha.

Eelmisel nädalal filmis Rakvere Teater muude kohtade hulgas ka raamatukogus oma uue lavastuse "Elu ja kuidas sellega toime tulla?" reklaamklippi. Protseduur oli üsna meeleolukas. Klippi saab näha siit .

Uue Maailma Raamatukogu

2009-09-18T13:06:00.009+03:00

Mõned Tallinna kodanikud on maha saanud huvitava algatusega - Uue Maailma Selts. Muuhulgas tegeleb selts ka raamatukogu pidamisega, kus idee järgi saab "naabriga enda raamatuid ja filme jagada ning naabri käest nt jalgratast vastu laenata."
Kuidas asi täpsemalt käib ning millega veel tegeletakse saab vaadata siit: http://www.uusmaailm.ee/raamatukogu//
Käesoleva aasta mais avati ka väike raamatutuba e. "lemmikraamatu kogu Kapsad" kirjanike liidu majas. See on koht, kuhu saab tulla lugema ja sirvima. Raamatuaustajad saavad omale riiulivahe, mille nad täidavad vastavalt oma maitsele. Kriteeriumiks on, et raamatud peavad olema soovitajale olulised. Lisaks annetavad raamatuid Eesti Kirjanike Liidu Liikmed, mõned ka ostetakse.
Oma raamatuid on toonud nt. Karl-Martin Sinijärv, Andrei Hvostov, Toomas Trapido jt.
Plaanis on hakata korraldama ka kirjandusüritusi ja käivitada laenutussüsteem. Igal juhul järgimistvääriv algatus.

Viimase 60 aasta parimad raamatud?

2009-09-08T12:15:00.004+03:00

Uudis pole küll viimases värskuses, kui ehk pakub siiski huvi. Briti väljaanne Times tegi nimekirja viimase 60 aasta jooksul välja antud raamatutest, mida võib parimateks pidada. Kas tõesti parimad, jääb igaühe enda otsustada.

http://www.elu24.ee/?id=155981

"Lugemine loeb" Viru Raadios

2009-09-03T13:33:00.003+03:00

Igal kolmapäeval kell 13.00 on Viru Raadio eetris saade „Lugemine loeb“.
Värskemat eesti kirjandust, huvitavaid raamatusarju või mingi kindla teemaga seotud raamatuid tutvustavad Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad.
Tähelepanu pööratakse nii täiskasvanute, laste kui ka kogu pere jaoks sobivatele raamatutele. Viru Raadiot saab kuulata Lääne-Virumaal sagedusel 92, 5 Mhz ning Jõhvis 100, 4 Mhz. Ootame raamatusõpru saadet kuulama!

Viis aastat Rakvere Raamatulaata

2009-06-11T12:37:00.011+03:00

Rakvere rahvas on raamatulembene rahvas ja igati väärt seda, et hea raamat suures valikus ja hea hinnaga talle koju kätte tuleks, kasvõi kordki aastas. Samas on paljudes kodudes sellist kirjandust, mis uut lugemisringi ootab. Kus oleks see koht, kus uus ja vana raamat kokku saavad ja selle õige lugejani jõuavad? Eks ikka raamatulaadal. Selliseid ettevõtmisi on mujal maailmas ja Eestiski korraldatud, seega oli viimane aeg tuua üks korralik raamatulaat ka Rakveresse. Pealegi, kui on olemas Rakveres kaks sellist toredat asja nagu linna päevad ja raamatukogu, siis oleks lausa kurjast, kui need kaks teineteisesse kuidagi ei puutuks. Mõeldud-tehtud!
Alustati 2005.aastal ainult raamatumüügiga. Kohal oli 9 kirjastust ja raamatukogu buss, kus raamatukogu müüs oma vanu raamatuid. Külastajate rohkus ja huvi julgustas ettevõtmist järgmisel 2006. aastal kordama juba suuremas mahus. Raamatumüüjaid oli üle 2 korra rohkem, lisandusid ka eraisikud. Raamatukogu parklasse pandi üles ka väike lava, kus esinesid Rakvere Linna Algkooli ja Rakvere Eragümnaasiumi lapsed näidendiga, luuleklubi Eos, perekond Saaremäe, kes esitles lasteraamatut „Käpipuu vennaskond“. Esimest korda astus laadal üles ka aktiivne raamatusõber ja linnakodanik Ilme Post, kelle mitmekülgsed laadavestlused juba omaette traditsiooniks on saamas. Kõigi füüsika ja mehaanika seaduste kiuste oli platsil jällegi muidu teenitud vanaduspäevi veetev raamatukogubuss, kust kasutatud raamatud omale uued omanikud leidsid. Esimest korda tehti algust ka Kodulinna jutuvõistlusega, milles osalejatele linnapea Andres Jaadla andis kätte tänukirjad ja auhinnad ning platsi lõpus löödi üles laada lastelaager.
2007.aasta tõi juba suuremaid muudatusi. Kirjastusi , raamatuvahendajaid ja eraisikud, kes laadale tulemiseks soovi avaldasid oli juba kõvasti üle kahekümne ning raamatukogu parkla jäi lootusetult kitsaks. Seepärast astuti läbirääkimistesse kõrvaloleva endise kinomaja krundi omanikuga nende valdustele laienemise küsimuses, ning tänu kinnisvaraomaniku vastutulelikkusele oli võimalik laada kultuuriprogramm parklast välja tuua. Uuendusi oli veelgi: laadaprogrammi ohjama kutsuti professionaalne päevajuht Samuel Golomb ja laadakülalistele maitsvaid suupisteid tulid pakkuma Rakvere Ametikooli õpilased. Lepiti mõttega, et seekord tuleb läbi ajada ilma raamatukogubussita kuid atraktiivsust lisas laadaplatsile Rahva Raamatu buss. Esinejatest on põhjus meenutada Rakvere Eragümnaasiumi õpilasi, akadeemikut Anto Raukast, kirjanikku Kärt Hellermaad ja Maire Liivametsa, Rakvere linna elu teemadel arutlesid Ilme Post, kirjanik Kalju Saaber ja Eragümnaasiumi õpilane Priit Põldma. Muusikat tegid Rakvere Linnaorkester ja Viru-Nigula Mehed, ning lõbusaid sketše Läsna rahvamaja näitetrupp. Muruplatsil võtsid koha sisse laste seiklusrajad ja raamatukogu lasteosakonnas Piret Pääri muinasjututuba.
2008. aastal oli selge, et tagasiminekut igatahes ei ole ja lahke kinnisvaraomaniku Peeter Möllitsa nõusolekul vallutas juba soliidsed mõõtmed saanud kultuuriüritus jällegi linnaruumi. Laada avamise au jäi Rajaotsa djembegruppile, oma raamatut „Sööärasöö“ esitles Rakvere teatrimees Urmas Lennuk ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4a klassi lapsed esitasid raamatu põhjal tehtud näidendi. Vaieldamatuks publikumagnetiks kujunes Bonzo kontsert, kuid oluliselt mitte vähem polnud kuulajaid luuletajal ja humoristil Veiko Märkal ja Lõuna-Eesti rahvaluuletajal Contral, kes oli ka seekordseks Ilme Posti vestluskaaslaseks. Kahel Lõuna-Eestist pärit muhedal kirjandusinimesel jutt klappis ja seda jäid mäletama Contra roosaks lakitud varbaküüned. Muusikalist elamust pakkusid veel Rakvere Muusikakooli saksofoniansambel ja Sõmeru valla ansambel Törts. Sellest laadast jäi järgi Sõnavabadussammas, mis laadakülastajate abiga päeva jooksul valmis ja Rein Siku abiga laada lõpus suure loitsu, mürtsu ja tulemölluga avati. Nagu ikka, oli mõeldud ka laste peale, kellele sai üles sätitud Roostevaba mõõga rada ning Midrimaa ja juba traditsiooniline meisterdamistelk.
Viies raamatulaat 2009.aastal kujunes oma eelkäijatest märkimisväärselt erinevaks. Eelmisel aastal valminud sõnavabadussammas muutus peale väikest kosmeetilist operatsiooni reklaamsambaks, mis juba paar nädalat raamatukogu ees tänaval rahvast laadale meelitas. Plaanis oli tuua ka kogu raamatumüük parklast välja tänavale ja kõrvaloleva kinnisavara krundile, milleks peale omaniku mõningaid kõhklusi lõpuks ka luba saadi. Möödakäijad nägid mitme päeva jooksul raamatukogutöötajaid mõõdulindiga tänavaid mõõtmas, sest kõik kolmkümmend raamatumüüjat tuli ju ära mahutada. Kultuuriprogrammile pandi pealkiri „Lõunast Põhja“ ja lõunast oodati esinema kunstnikku Navitrollat, näitlejat, lauljat ja luuletajat Merle Jäägerit e Mercat, kirjanikke Olavi Ruitlast ja Jan Rahmanit ning setu meesansamblit Liinatsurq`t. Põhjal oli omalt poolt vastu panna kirjastaja Tiina Tammer, luuletaja Leelo Tungal, regilauluansambel Tink-tingadi, kirjanik Katrin Reimus ja tema muusikust tütar Kaire Leemet. Päevast-päeva pinevalt ilmaennustust jälgides sai selgeks, et seekord tuleb tõsiselt paika panna ka plaan B. Reede hommikul oli selge, et telkide asemel tuleb kirjastusetele nende korrus ja kabinett kätte näidata. Kõik mahtusid ära ja vihma kiuste liikus linnapäevade avaparaad päevajuhi Samuel Golombi ja linnaisade julgustaval eeskujul keskväljakult väikese vahepeatusega, mille sisustas Rakvere Linnanoorte Näitetrupp, raamatukokku. Seal ootasid lapsi Rakvere Gümnaasiumi 4b näitetrupp, Pokumaa ja Titavere, luuletuba ja kunstistuudio. Oma kirjandus- ja muusikaelamuse said saalist kätte ka kõik suured huvilised ja muidugi raamatuid, raamatuid, raamatuid....üliodavaid, odavaid ja natuke kallimaid, aga kahtlemata väga väärtuslik igaüks neist. Laadal osales 16 kirjastust:Tea, Ilo, Allecto, Pilgrim, Varrak, Sinisukk, Ajakirjade Kirjastus, Koolibri, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, Päike ja Pilv, Olion, EKSA, Valgus, Ilmamaa, Medicina, Nebadon. Viimasel minutil olid 4 kirjastust sunnitud osalemisest loobuma, kuna ei leitud transporti. (Maalehe Raamat, Tormikiri, SEJS, Mixi Kirjastus). Oma väljaandeid müüs Rakvere Kolledž. Kirjanduse vahendajatest oli kohal Pere Raamat. Eramüüjaid oli 3: Mart Vilt, Ilmar Järg ja Elisa. Vana raamatuga kauplesid: KRK, Muuga ja Väike-Maarja raamatukogud, Biblio OÜ. Kokku kauples : 25 kirjastust, raamatukogu ja eramüüjat. Koridori aknalaudadel oli tasuta jagatav ajakirjandus, seegi leidis oma lugeja.
Raamatukogu väravad lugesid sel päeval kokku 1700 külastajat.
Kodulinna jutuvõistlus kuulub vaieldamatult raamatulaada juurde, kuna tegemist ju Rakvere linna päevadega ja millal siis veel oma kodulinnast kirjutada. Esimesel aastal kirjutasid lapsed sellest, milline on nende linnaosa nägu, milliste huvitavate hoonete ja põnevate inimeste poolest nad rikkad on. 2007. aastal oli tähelepanu all linnaosa seltsielu, salaühingud, seltsid, kambad jne. Kui 2008.aastal oli põhjust uurida oma piirkonna ajalugu, siis tänavu sai lasta fantaasial lennata ja oma linnaosa tulevikku kujundada. Tundub, et oma kodupaiga tulevik on südameasjaks väga paljudele lastele, kuna 2009.aasta jutuvõistlus paistis teiste hulgast silma rekordarvu osalejatega (57). Kõik osalejad said autasuks kirjastuste poolt kingitud raamatu ja linnaisade A. Jaadla ja R.Vassiljevi tunnustavad ja julgutavad käepigistused.

Kes meil tänavu käisid ja kuidas kõik oli, saab näha ka raamatukogu veebialbumist.

"Olukorrast riigis" ehk arvusid võrreldes

2009-04-17T16:16:00.005+03:00

Võrreldes statistikat võib öelda, et 2009a. I kv lugejate arv meie maakonnas on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud -0,8%. See väike langus ei peaks aga kedagi veel murelikuks tegema.
Laenutustes ja külastustes on aga näha mõningast tõusu: laenutused 2,8% ja külastused 3,3%
Maakonnas 29-st vastanud raamatukogust (valla raamatukogud koos harukogudega on loetud üheks) on 16 raamatukogu, kus nii laenutused kui külastused on kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas ei olda mõnel pool tõusu edasise jätkumise osas väga opimistlikud, kuna vähenenud komplekteerimisvõimalused võivad hakata tunda andma.
Piirkondades, kus on täheldatud lugejate arvu vähenemist põhjendadatakse seda elanikkonna vähenemisega. Mõnel pool annab tunda laste arvu vähenemine. Tapal on vene lapsed hakanud rohkem kasutama värskelt renoveeritud kooli raamatukogu.
Keskraamatukogus on tõusnud laenutuste arv, väikene mahajäämus lugejate (-2%) ja külastuste (1%) osas ei ole samuti murettekitav, sest ka 2008.aasta I kvartalis oli eelmise aastaga võrreldes mahajäämus, kuid aasta lõpuks oli lugejate arv sellegipoolest suurem. Külastatavuse vähenemist saab seletada sellega, et alates 2009.aastast antakse meil kõikidele lugejatele juurdepääs oma lugejakontole ja seda kasutatakse väga agaralt nii, et inimesed saavad üha rohkem toiminguid (pikendamine, reserveerimine ja muidugi ka otsing) ise internetis ära teha.
See, et raamatukogu kasutamise tõus on nö aja märk näib olevat valdav arvamus. Kasvav tööpuudus ja raskenenud majanduslik olukord paneb inimesi rohkem tasuta raamatukoguteenust kasutama. Seda on märganud raamatukoguhoidjad ka oma igapäevases töös. Mullusega võrreldes veedab rohkem inimesi aega raamatukogus perioodikat lugededes, sest koju tellitakse seda järjest vähem ja raamatuid laenutavad ka need, kel varem töö kõrvalt lugemiseks aega ei jäänud.
Komplekteerimisrahad on vähenenud maakonnas nii riigi- kui KOV-i poolsed. Kui 2008 sai L-V riigilt 2 171 610 ja omavalitsustelt 2 560 448 krooni, siis 2009.a on need numbrid vastavalt 1 618 830 ja 2 560 039. Vahe on seega 553 189 e 12%. Kuid sellegi poolest on 3 omavalitsust, kelle raamatukogude komplekteerimise eelarve on tänavu suurem: Laekvere, Tapa ja Rägavere. Seda tänu omavalitsuste-poolsete rahade suurenemisele. Rohkem komplekteerimisraha andis oma raamatukogudele ka Haljala vald. Väike-Maarja ja Viru-Nigula vald aga vähendasid omapoolset toetus ligi poole võrra, väga palju vähenesid ka Vinni ja Vihula valla poolsed komplekteerimisrahad.
Kompleteerimisraha on tänavu rohkem ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogul, kuid seda oma sisemiste reservide ümberjagamise arvelt. See tähendab, et 2009.aastal ei tehta keskraamatukogus IT arendust (tänu meie hetkel heas seisus arvutipargile saame seda ühel aastal endale lubada) ja selle eelarve rea pealt tõstsime raha komplekteerimise reale.
Lõpetuseks ei taha küll öelda, et majanduslangus on „vesi meie veskile“, sest eks ole selle negatiivsed mõjud kahjuks ka meile, kuid võime rahul olla teadmisega, et raamatukogu on inimese jaoks ikka olemas hoolimata sellest, kui suur on tema sissetulek või kas tal seda üldse on. Kas ja kuidas vähenenud komplekteetimisraha meie igapäevatööd ja selle näitajaid mõjutama hakkab, eks seda näita aeg. Pealegi, ei kesta langus lõpmatuseni, kuid jääb lootus, et inimesed, kes sel ajal enda jaoks raamatukogu on avastanud, jäävad sinna käima ka parematel aegadel.

Võlglastest

2009-04-15T12:07:00.005+03:00

Sattusin lugema uudist, kuidas Tallinna Keskraamatukogu on sunnitud oma raamatute tagasisaamiseks kasutama kohtutäiturite abi. (http://www.epl.ee/artikkel/465262)
Paneb mõtlema, et miks võlgnevust raamatukogule ei peeta justkui võlaks. Kui jääme võlgu pangale, võib juhtuda, et pank läheb meie vara kallale. Kui võlg on tasumata sõbrale, siis suuremal osal inimestest süda valutab. Kui me tagasi ei maksa, kaotame tõenäoliselt sõbra ja usaldusväärsuse.
Miks on siis nii, et raamatukogust raamatut laenuks võttes suhtume me sellesse kuidagi teisiti? Sageli näeme lugejaid, kes on pahased, kui neilt viivitatud aja eest viivist küsitakse. On neid, kes pahandavad, et võlgnevust liiga harva meelde tuletatakse, kui ka neid, kes nurisevad, et raamatukogu risustab nende e-posti pidevate "kurjade" kirjadega (mida muuseas ei kirjuta iga kord raamatukoguhoidja õrn käeke, vaid mille läkitab programm automaatselt).
Võib olla on suhtumine tulnud sellest, et raamatu laenutamine on tasuta? Võib olla pole me teadvustanud kui palju maksab tänasel päeval üks raamat? Raamatukogu puhul lisandub hinnale ka raamatu töötlemiskulu (vöötkood, kile, turvaelemendid).
Pöördumine kohtutäiturite poole on raamatukogu jaoks tülikas ja meeleheitlik samm, mida ei võeta ette raha teenimiseks ja võlglaste karistamiseks, vaid ikka selleks, et nõutud raamatud (mida raamatukogud tänases majanduslikus seisus saavad osta veelgi vähem kui varem) jõuaks ka teiste lugejateni.
Lääne-Virumaa Keskraamatukogus on hetkel üle 140 võlglase, kelle võlgnevus on suurem kui 90 päeva. Loodame, et me ei pea lähitulevikus veel karme meetmeid kasutusele võtma, kuid majanduskriisi süvenedes ja raamatuosturaha vähenedes... kes teab.

Hoiame Kokku (Komplekteerimisest ja kokkuhoiust)

2009-04-07T16:59:00.008+03:00

Pole ju kellelegi saladuseks ega uudiseks see, et riigipoolne toetus raamatukogudele raamatute ostmiseks selleks aastaks 24 % vähenes. Meie maakonnas oli eelmisel aastal riigipoolne komplekteerimistoetus 2171610 kroooni, sel aastal 1618830 krooni, vähenemine 552780 krooni. Samas on vähenenud ka omavalitsuste poolne raamatukogude teavikute hankimise rahastamine. Tänud neile vallavalitsustele, kes omapoolset panust suurendasid, mitte ei vähendanud (Laekvere, Haljala, Rägavere, Tapa). Eelmisel aastal oli maakonna keskmisena raamatute ostuks 70,2 krooni elaniku kohta, sel aastal 61 krooni.
Tõusis raamatutele pandud käibemaks 5%-lt 9%-le. Arvestades majandusliku surutise mõju inimeste ostujõule, võib väheneda ka raamatute koju ostmine. Ilmselt paneb see kirjastusi mõtlema ka tiraazide vähendamisele, mis omakorda võib kaasa tuua raamatute hinna tõusu veelgi.
Kuidas saab ja peaks sellises olukorras toimima maakondlik raamatukogude võrk? Mida saame meie teha, et inimesed siiski saaksid lugeda ja raamatukogudesse ka uusi raamatuid jõuaks? Lihtne on öelda, et tehke arukaid valikuid. Keda eelistada kas lapsi või täiskasvanuid, erialakirjanduse lugejaid või ilukirjanduse kasutajaid, eesti- või võõrkeeles lugejaid? Tellida Kroonikat või hoopis Sirpi? Ilmselt on iga raamatukogu komplekteerija oma rahakotti vaadates seisnud nende küsimuste ees.
Mõned mõtted raaatukogudele.
1. Rääkige oma piirkonna elanikega. Küsitlege ja uurige nende soove ja vajadusi, seda saab teha ka laenutustegevuse käigus. Pange kirja nende mõtteid ja soove ning arvestage seda uue kirjanduse tellimisel.
2. Asutage nn. raamatuvahetuse nurk. Las raamatuid koju ostnud inimesed vahetavad neid omavahel. Raamatukogu on see koht, mis viib vahetajad kokku.
3. Ärge tellige halvasti köidetud, halvasti tõlgitud väljaandeid.
4. Kordustrükkide tellimisega pole vaja kiirustada, enamikul juhul ei ole ju sisu muudetud, ja teil on eelmine täiesti korralik trükk olemas.
5. Kui mõtlesite tellida mitu eksemplari, mõelge enne, kui tõesti vajadus tekib, jõuab hiljem juurde osta ja ehk on hindki madalam.
6. Valla piires tehke koostööd. Vahetage omavahel teavikuid. Pole mõtet tellida igasse kogusse ühte ja sama nimetust. Erinevaid nimetusi tellides ja neid vahetades saame rikkalikumad kogud.
7. Kasutage järjekorda panemise võimalust. See annab lugejale kindluse, et temaga arvestatakse ja kord jõuab soovitu ka temani.
8. Uudiskirjanduse puhul lühema laenutähtaja kasutamine pole ka paha mõte. Nii saab järgmine soovija raamatu varem kätte.
9. Rääkige inimestega, eriti võlglastega. Pange neile südamele, et teised ju ootavad seda teavikut, mida tema juba teist kuud loeb.
10. Kasutage kirjastuste ja raamatupoodide odavmüüke. Sealt võib leida raamatuid, mida omal ajal liiga kalli hinna tõttu ostmata jätsite, üsna odavalt, mõnekümne krooni eest.
11. Küsitakse N autori uudisteost, teil pole seda, aga on tema eelmine, selgub, et lugeja pole seda varem lugenud, alustage sellest.
12. Ilmus uus toiduvalmistamise retseptiraamat. Ehk kõlbab söögitegemise õppimiseks ka mõni aegumatu retseptiraamat. On ju kõik uus ammuunustatud vana. Palju põnevaid toiduvalmistamise viise saab internetist vaadata ja sobiliku endale välja printida.
13. Hoiuraamatukokku on viimastel aastatel eraisikute poolt toodud varem ilmunud raamatuid, üsna heas seisus. Leppige aeg kokku ja minge sinna valima. Meie käisime - 4 kasti tarvilikke raamatuid saime.
14. Vana hea klassika on alati aus. Tooge ta nähtavale ja soovitage julgelt.

Ja lõpuks, teie raamatukogu ja selle teenus on teie nägu. Olgu see rõõmus ja arukas. Kindlasti on veelgi häid soovitusi, kuidas rasked ajad üle elada. Jagage neid teistega.
Olen kindel, et raamatukogud, mis on praegu pea ainsad hästi toimivad ja kultuuri ning lugemisharjumuse seisukohalt nii olulised institutsioonid, jäävad ellu.

Õie Tammissaar
LVKRK direktor

2.aprill- rahvusvaheline lasteraamatupäev

2009-04-07T12:20:00.007+03:00

Tänavusel rahvusvahelisel lasteraamatupäeval esinesid Lääne-Virumaa Keskraamatukogus maakonna raamatukoguhoidjatele, lasteaednikele ja muudele huvilistele kunstnik ja lasteraamatute illustraator Viive Noor ning Tähekese toimetaja Ilona Martson.
Ettekande esimeses osas tutvustas Viive Noor konkursi „ 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2008“ http://www.nlib.ee/98429 nominente ja võitjaid. Viive Noore sõnul arvestatakse raamatute hindamisel terviklikkust – nii illustratsioone kui kujundust ning mõnikord saavad otsustavaks just väga väikesed detailid. Parimad lasteraamatud sünnivad tema sõnul sageli siis, kui autor suudab ise raamatu ka illustreerida. Eesti lasteraamatute kirjastajate valikute puhul tõi Viive Noor puudustena välja lasteraamatu ebasobiva formaadi samuti selle, et kirjastajad ei raatsi investeerida kujundusse. Veel ilmus Viive Noore reisikohvrist ja mitmetest kottidest välja hunnikute viisi huvitavate ja omapäraste illustratsioonidega lasteraamatuid, mida ta aastate jooksul Bologna lasteraamatumessilt ostnud oli. Niivõrd huvitavaid, erinevaid, värskeid ja omapäraseid raamatuillustratsioone leiab eesti lasteraamatutest harva. Eesti lasteraamatu ostja eelistab Viive Noore sõnul raamatuid, kus on rohkem juttu ja mõned pildid, mujal maailmas ostetakse enim lasteraamatuid, kus domineerib pilt ning teksti on vaid mõned read. Viive Noore arvates võiks ja peaks raamatukoguhoidja suunama lugejaid ka nende lasteraamatute juurde, mille illustratsioonid esmapilgul just kõige köitvamad pole, kuid sobivad vaatamiseks ja arutlemiseks just täiskasvanuga koos. Rohkem infot Bologna lasteraamatumessi kohta leiab http://www.bookfair.bolognafiere.it/bcbf09_index.asp?m=107&l=2&ma=357
Ilona Martsoni teemaks oli eesti lastekirjanduse kriitika. Kvaliteetset eesti lastekirjanduse kriitikat ilmub Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaannetes ja mõningal määral ka ajalehtedes. Ilona Martsoni arvates on eesti lastekirjanduses selgelt tegemist üleproduktsiooni ja madala tasemega, seda just nooremale koolieale mõeldud raamatute osas. 10-12 aastastele tüdrukutele ja iseäranis poistele on aga samas raske sobivat lugemist leida. Lahendusena pakkus ta välja, et kirjastajad võiksid rohkem välja anda kvaliteetset tõlkekirjandust . Ilona Martsoni väitel toimus eesti lastekirjanduses murrang aastatel 2004-2006 kui kerkisid esile uued autorid nagu Kristiina Kass, Piret Raud, Aidi Vallik, Wimberg, Kerttu Soans jpt. Lisaks tutvustas Ilona Martson ka Kultuurkapitali lastekirjanduse auhinna 2008 nominente. Preemia võitis Piret Raua raamat „Printsess Luluu ja härra Kere“ , mis on vaimukas ja õpetliku alltekstiga nt saavad lapsed raamatu põhjal selgeks, mis tähendab väljend „luukere kapis“.

Sellest, kuidas me Tasuta Raamatu Laadal käisime...

2009-03-18T13:42:00.007+02:00

Proloog
Kõik sai alguse sellest, kui Rein Sikk tuli välja ideega korrata emakeelepäeval 1990-ndate alguses toimunud ettevõtmist, kus tasuta seismajäänud kirjavara isekeskis vahetati. Idee kiideti heaks ning Rakvere Linnavalitsuse, Rakvere Spordihoone ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu abil otsustati asi teoks teha.
14. märts – EMAKEELEPÄEV
Raamatukogu pundi (Õie, Lea, Marju, Reet, Iivi, Nele ja siinkirjutaja) tänaseks ülesandeks oli varakult spordihoonesse ilmuda, kohaletoodud ja toodavad raamatud laudadele lahti pakkida, ilusti kenasti teemade, keelte ning muude tunnuste järgi sorteerida ja vastavate viitadega varustada. Ühesõnaga igati professionaalne lähenemine. Telefonikõnest kultuurijuht Mihkel Trumaniga saime aimu, et raamatuid on tulemas paari tuhande ringis. Tundus päris suur hulk olevat. Hommikul kohale jõudes tabas siiski üllatus – raamatuid oli juba selleks hetkeks toodud pisut rohkem. No ütleme, et oma 20 korda rohkem kindlasti. Varahommikust raamatukastidega mässavate spordihoone meeste silmis peegeldus kerge meeleheide.
Paari silmapilguga sai selgeks, et käiku läheb plaan „B“. Kogu sildimajandus tuleb jätta tuleviku tarbeks ning vana hea liigitus „JUTURAAMATUD“, „LASTERAAMATUD“ ja „KÕIK MUUD RAAMATUD“ on parim, milleks me täna suutelised oleme. Järgnesid tunnid täis tohutut tassimist ja sorteerimist ja inimmasside vahel trügimist. Lõuna paiku hakkas saapataldade alt auru tulema. Mõtlesin endamisi, et milline loll paneb sellisele tööle selga puhtad riided ja kontsaga jalanõu!
Kõige selle kõrvalt üritasime täita ka missiooni leida ühtteist vajalikku raamatukogu tarbeks. Eks me ühtteist leidsimegi. Olime kavalad ja sokutasime raamatukogu kasti kenasti laua alla peitu. Päeva lõpuks selgus siiski, et keegi oli veelgi kavalam olnud, sest eelpool nimetatud varandust seal laua all enam ei olnud. Mis seal ikka, saime kaotusevalust üle, sest küllap kellelgi neid raamatuid väga vaja läks. See oligi ju kogu ettevõtmise eesmärk.
Päeva lõpuks olime üksjagu väsinud kuid äärmiselt rahulolevad. Säärane hulk raamatuhuvilisi oli igal juhul meeldiv üllatus. Paisatab, et „lugemine loeb!“.
Igal juhul tänu idee autorile Rein Sikule ja palve edaspidiseks – VÕTKE MEID KAMPA KA JÄRGMINE KORD!

foto: Arvet Mägi

Pilte: http://picasaweb.google.com/LVKeskraamatukogu/TasutaRaamatuLaat

Koduraamatukogus kord majja

2009-03-17T18:51:00.011+02:00

Librarything kataloog http://www.librarything.com/ sisaldab 35 miljonit raamatukirjet kogu maailmast ning seda kasutab üle

600 000 raamatuarmastaja. Librarything kataloogi saab sisestada enda kodus leiduvaid raamatuid või just neid raamatuid, mida lugeda tahad. Võimalus varakult tutvuda uute raamatute ja arvustustega, leida endale sarnaste lugemishuvidega sõpru, osaleda temaatilistel foorumitel jne. Positiivne on see, et eestikeelseid raamatuid ei pea käsitsi sisestama, kuna Librarything võimaldab kirjeid alla tõmmata ESTER elektronkataloogist.